Čilgehus
Čále távvalii iešguđet muitalusaid maid oahppit galget čuovvut, sáhttá moivet sin dárbbašmeahttumit jus sii eahpidišgohtet guđe muitalusa sii galget čuovvut.
- Signe & Morten (ustit biillas): Signe lea filmma rešissevra. Son lea ieš vásihan veagalváldima maid son váiddii. Dat heaittihuvvui. Filmmas vuojaša Signe máŋgga scenas ja hálešta “Morteniin”
- Morten (26), 2016: Blonda, oanehis vuovttat, čuvges liiki. Dubmehallan veagalváldán feasttas lagas nieidaskihpára gii lei dieđuheapme dahje gii man nu eará siva geažil ii nagodan vuosttaldit dagu. Son ieš gohčoda dan “oađđinveagalváldin”.
- Benjamin (27), 2020: Čáhppesvuovttat almmái čuvges liikkiin ja veaháš sepmonat. Dubmehallan veagalváldán moarsis maŋŋá feastta geavahettiin veahkaválddi dahje balddihahtti láhttema.
- Kasper (20), 2020: Nuorra almmái gaibagahpiriin. Dubmehallan veagalváldán nieidaskihpára gii lei dieđuheapme dahje gii man nu eará siva geažil ii nagodan vuosttaldit dagu. Veagalváldin dáhpáhuvai filbmaeahkeda, buohkat ledje juhkan.
Čilgehus
- Barget Bargobihtá 1A ja 1B dahje háleš ohppiiguin árvvusatnima, rájáid ja miehtama birra ovdalgo geahččabehtet filmma. Muitte ahte fáddá sáhttá addit ohppiide váikkuhusaid maŋŋá. Dehálaš lea ahte oahppit dihtet ahte sii sáhttet guođđit lanja jus šaddá menddo ollu. Muitte ahte oahppit geat leat telefovnnas dahje eai oro čuovvumin oahpahusa, sáhttet leat oahppit geat leat ožžon váikkuhusaid ja dárbbašit bottoža.
- Gehččet filmma (40 minuhta).
- Bisset filmma 11.50 buohta. Biillas dadjá Morten čuovvovačča Signii: “(..) lea stuorra erohus das ahte gohčodit ieža veagalválddi čađaheaddjin, ja das ahte gohčodit iežas sivaheapmin. Ii dárbbaš leat goabbá nu.” Maid son dainna oaivvilda?
- Bisset filmma 14.45 buohta. “Benjamin” muitala ahte maŋŋá duomu bođii covid-pandemiija ja son dovddai iežas hui oktonassan. Mo berrešii servodat áimmahuššat olbmuid geat leat dubmehallan ráŋggáštusáššiin ja geat rahčet psyhkalaččat?
- Dás sáhttibehtet háleštit psykologaveahki birra giddagasas ja ovdalgo bidje giddagassii, makkár oaidnu servodagas lea daidda olbmuide geat čađahit illastemiid dahje diekkáraččaid.
- Bivdde ohppiid dahkat vuolábealde bargobihtá ovttas dahje dahkat dan ovttas dievasluohkás:
- Filmma namma lea “Ikke en sånn fyr”. Makkár boján, dahje makkár olmmožin háliidit mii duođaid leahkit?
- Nu mo mii hálaimet ovdal, de lea dat veagalváldinvuohki maid mii gullat dás, dat dábáleamos vuohki. Ja várra dat lea dat vuohki man lea álkimus eastadit. Mo mii sáhttit eastadit feastaveagalváldima?
- Indiviidadásis
- Ustitjoavkkus
- Luohkás
- Servodatdásis
- Mii gullat ahte Signe, gii lea leamaš mielde ráhkadeamen filmma, lea ieš vásihan veagalváldima. Mii son movttiidahttá váikkuhit dákkár filmma ráhkademiin?
Tips
Seksuála illasteamit lea sensitiiva, persovnnalaš fáddá mii sáhttá bávččagahttit ollu ohppiid. Statistihkka čájeha ahte dakkáriid leat ollu nuorra olbmot vásihan. Muhtun du ohppiin lea várra ieš dan vásihan. Muital ohppiide ovdal tiimma ahte dat lea oahpahusa fáddá, ja daja čielgasit ahte sii eai dárbbaš oassálastit jus eai háliit. Dehálaš lea ahte oahpaheaddji lea erenoamáš fuolalaš dain tiimmain main lea sáhka seksuála illastemiin ja veahkaváldimiin. Sáhttá leat vuogas ahte lea molssaevttolaš oahpahuslážáldat daid ohppiid várás geat dan dárbbašit.
Oahpaheaddji ferte maid leat ráhkkanan dasa ahte oahppit sáhttet oažžut váikkuhusaid maŋŋá tiimma, ja dalle livččii vuogas muitalit ohppiidasat geainna sii sáhtašedje háleštit (geahča heivvolaš fálaldagaid resursabáŋkkus). Dasto lea dehálaš deattuhit ahte ovddasvástádus seksuála illasteamis dahje veahkaváldimis gullá álo sutnje gii lea čađahan rihkkuma dahje illasteami. Dán filmmas leat buot nuorra albmát dubmejuvvon veahkaváldimis, nu ahte ii leat makkárge dárbu digaštallat sivalašvuođagažaldaga. Geahččal baicce oažžut ohppiid digaštallat daid jurdagiid mat bohtet ovdan filmmas.
Mii diehtit maiddái ahte seksuála illasteapmi leat dakkár čuolbma mii čuohcá buot sohkabeliide. Statistihkka Norggas lea váldoáššis vuođđuduvvon sohkabealkategoriijaide; almmái ja nisu, muhto riikkaidgaskasaš dutkan čájeha ahte sohkabealminoritehtat gillájit hui ollu. Dat statistihkka mii mis lea Norggas, čájeha ahte seksuála illasteamit čuhcet ollu eanet nieiddaide go gánddaide, juoga mii lea váttisvuohtan nissoniid eallimii, oadjebasvuhtii ja dearvvašvuhtii. Seammás dagaha árbevirolaš oaidnu das mii seksuála illasteapmi lea ja geasa dat sáhttá čuohcat, ahte gánddat eai sáhte eai ge duostta dieđihit maid sii leat vásihan.
Gealbomihtut
- Smiehttat hástalusaid birra rájáid bidjama oktavuođas ja ságaškuššat iešguđet árvvuid, norpmaid ja lágaid mat gusket sohkabeallái, seksualitehtii ja rupmašii
- Čielggadit ja ságaškuššat dárogielfágalaš dahje fágaidgaskasaš fáttáid njálmmálaččat
- Áddet earáid geahččaguovllu ja hálddašit digaštallama oskku, eallinoainnu ja árvogažaldagaid birra
Har du noe på hjertet?
Alt materiellet i Kunnskapsportalen blir fortløpende vurdert og oppdatert. Dersom du har spørsmål eller kommentarer til noe av innholdet, ta kontakt, gi oss beskjed eller still spørsmål, så ser vi på saken.