Čilgehus
- Oahpaheaddji čilge luohkkái ahte dál sii áigot hállat miehtama birra, ja čilge maid sátni mearkkaša. Sáhttibehtet áinnas geavahit ovdamearkkaid A ja B vuođđun hálešteapmái. Sáhttá maid leat vuogas geavahit Redd Barna oahpponeavvovideo «Iežan rupmaša eaiggádušan mun», oahpásmahttin dihtii fáttá.
Ovdamearka A: Go mánát stohket ovttas
Go mii stoahkat ovttas, de mis galgá leat somá! Mii galgat njabbát, čaibmat, muhtumin mii galgat leat duođalaččat, ja dávjá galgat fuobmát iešguđetlágan áššiid. Muhtumin dáidet muhtun earát dahkat juoidá min vuostá maid mii eat háliit. Dáidet muhtumat čagalduhttit du, ja don it liiko dasa? Dáidet muhtumat nordadit du? Dáidá muhtun ustit háliidit njávkkadit du go don it háliit dasa? Juoga mii lea hui dehálaš diehtit, lea ahte mii mearridit ieža iežamet badjel ja min iežamet rupmaša badjel. Jus muhtun dahká juoidá du vuostá masa don it liiko, de sáhtát biehttalit, sáhtát hállat rávesolbmuin, sáhtát huikit jitnosit ahte sii galget bisánit.
Ovdamearka B: Go rávesolbmot ja mánát stohket ovttas
Go mii leat ovttas rávesolbmuiguin, de galget rávesolbmot bearráigeahččat ahte mii mánát leat oadjebasat. Rávesolbmot galget bearráigeahččat ahte sii jeđđejit min, ahte mii leat gallásat, ahte mis lea buorre dilli ja ahte mii leat oadjebasat. Dat lea hui dehálaš vai mánáin lea buorre dilli!
- Oahpaheaddji muitala ohppiide ahte sis dál galget leat muhtun háleštanbargobihtát. Cavgilanovdamearkkat juohke háleštanbargobihttái leat vinjubustávaiguin. Heivet hálešteami iežat ohppiidjoavkku luohkkáceahkkái, ii leat dárbu dahkat buot háleštanbargobihtáid.
Hálešteapmi 1: Maid galget rávesolbmot mearridit?
Ovdamearka: ahte mánát ožžot doarvái borramuša, ahte mánát leat oadjebasat, ahte mánát dovdet sii leat ráhkistuvvon ja árvvolaččat, ahte mánát leat lieggasat go sii leat olgun stoahkamin, ahte mánát gellet bániid, ahte mánát ođđet doarvái, ahte mánát mannet skuvlii, ahte mánát riššudit dahje lávggodit nu dávjá go lea dárbu (ovdamearkka dihtii maŋŋá hárjehallama dahje go sii leat vuojadan sáltečázis), ahte mánát ožžot jeđđehusa go sis lea váivi dahje sii leat bávččagan.
Hálešteapmi 2: Maid eai galgga rávesolbmot mearridit?
Ovdamearka: Rávesolbmot eai galgga mearridit ahte don galggat buorrestit muhtuma gean it háliit buorrestit, rávesolbmot eai galgga mearridit ahte don galggat čohkkát daid rávesolbmuid askkis geaid askkis don ii háliit čohkkát, ja rávesolbmot eai galgga mearridit čagalduhttit du go don it háliit. Mánáin lea álo lohpi dieđihit go lea juoidá maid sii eai háliit dahkat. Eai ge galgga rávesolbmot bivdit du doallat čiegusin bahča čiegusvuođaid (buorre čiegusvuohta lea ovdamearkka dihtii maid du oabbá galgá oažžut juovlaskeaŋkan – dat lea dakkár čiegusvuohta maid rávesolmmoš sáhttá bivdit du doallat čiegusin), muhto ii doallat dakkár čiegusvuođaid mat bávččagahttet čoavjji. Ii ge leat rávesolbmuin lohpi stoahkat mánáid vuolledábiiguin, ii ge sis leat lohpi dáhtut du lihkahallat sin vuolledábiid. Eai ge galgga rávesolbmot huškut dahje čiekčat mánáid.
Hálešteapmi 3: Maid sáhtát dahkat go muhtun dahká juoidá du dahje du rupmaša vuostá masa don it liiko?
Ovdamearka: daja ale, vázzil eret, huikke jitnosit, dieđit rávesolbmui. Muhtumin ii leat sihkar ahte don fuobmát ahte juoga dáhpáhuvvá masa don it liiko, ovdal maŋŋá. Dat lea áibbas dábálaš it ge dárbbaš váivašuvvat dainna.
Hálešteapmi 4: Mo mii diehtit ahte lea juoga masa mii eat háliit?
Ovdamearka: čoavjebávččas, oaivebávččas, vuovssiheapmi, váivi, ballu, suhttu. Muhtumin mii dahkat juoidá vaikke vel eat háliidivččii ge. Sáhttá ovdamearkka dihtii leat ahte njuiket alla buokčalansteallis – dalle sáhttit dovdat veaháš čoavjebákčasa, veaháš balu, veaháš gealddu ja veaháš ilu. Ollu dovddut oktanaga leat dábálaččat, ja danne mii fertet hárjehallat dovdat ollu dovdduid oktanaga, ja danne mii fertet hárjehallat iskat vai mii diehtit masa mis duođaid lea miella! Dakkár dilálašvuođain sáhttá leat vuogas háleštit dakkár rávesolbmuin geasa don luohtát, dan birra mii lea dáhpáhuvvan.
Hálešteapmi 5: Mo mii diehtit ahte lea juoga masa mii háliidit?
Ovdamearka: Mo mii leat dalle go mis duođaid lea miella masa nu? Mo dovdo min rupmašis? Maid mii dovdat? Maid mii jurddašit? Mo sáhttit oaidnit ahte earáin lea miella dahkat juoidá? Dáidit geavahit konkrehta ovdamearkkaid: Mo leat sii geain lea miella buorrestuvvot? Mo lea son geas lea miella searvat stohkosii?
- Hálešteami loahpaheapmin sáhttibehtet luohkás hállat dan birra mo mii sáhttit dieđihit ahte juoga lea buorre, ja mo mii sáhttit dieđihit go min mielas lea unohas. Ovdamearka: Maid sáhtát dadjat ustibii geasa don liikot? Mo sáhtát čájehit ahte stoagus lea somá? Mo mii sáhttit čájehit ahte mii liikot masa nu? Geainna sáhttit háleštit go mii leat vásihan juoidá masa mii eat liikon?
Faktaboks
Dán hárjehallama bokte sáhttet oahppit viiddidit iežaset sátneriggodaga, iežaset diehtomielalašvuođa ja máhtu dan birra guđe doaibmanmolssaeavttut sis leat iežaset rupmaša ektui ja iežaset vuoigatvuođa ektui beassat mearridit iežaset rupmaša badjel. Dehálaš lea ahte mii oahpaheaddjit fuobmát ohppiid dávistemiid gaskan ja maŋŋá hárjehusa. Luohkás sáhttet leat oahppit geat leat gillán rádjarasttideaddji vásáhusaid, ja geaidda hárjehus sáhttá čuohcat.
Danne lea hui dehálaš váldit mielde dan oasi mas oahppit ohppet geaiguin sii sáhttet váldit oktavuođa jus sii leat gillán juoidá masa sii eai liikon. Dan oktavuođas berre oahpaheaddji muitalit ahte sii sáhttet háleštit oahpaheddjiin, dearvvašvuođadivššáriin dahje eará luohttámušolbmuiguin geat leat ohppiid birrasis. Jus ohppiin lea doarvái buorre digitála gelbbolašvuohta, sáhttibehtet rávvet sin váldit oktavuođa Mánáid ja nuoraid alárbmatelefovnnain neahttasiiddus www.116111.no, dahje telefonnummiris 116 111.
Tips
Gjennom arbeidet med denne øvelsen kan elevene utvikle ordforrådet sitt, bevisstheten sin og kunnskapen om hvilke handlingsalternativ de har knyttet til sin egen kropp, og retten de har til å bestemme over den.
Det er vesentlig at vi som undervisere er oppmerksomme på signaler fra elevene underveis og i etterkant av øvelsen.
Det kan være elever i klassen som har vært utsatt for grenseoverskridende opplevelser, og som kan reagere på øvelsen. Derfor er det veldig viktig å ta med den delen som handler om hvem elevene kan snakke med dersom de har vært utsatt for noe de ikke likte. I denne sammenhengen bør underviseren nevne at de kan snakke med læreren, helsesykepleier eller andre tillitspersoner som elevene har rundt seg.
Dersom elevene har tilstrekkelig digital kompetanse, kan dere anbefale at de kontakter Alarmtelefonen for barn og unge på nettsiden www.116111.no, eventuelt på telefonnummer 116 111.
Gealbomihtut
1.-2. ceahkki:
- Hálešteapmi dovdduid, rupmaša, sohkabeali ja seksualitehta birra ja mo sáhttá dovddahit ja doahttalit iežas ja earáid rájáid
3.–4. ceahkki:
- Háleštit rupmašii guoski rájáid birra, mat veahkaváldi ja seksuála illasteamit leat, ja gos sáhttá oažžut veahki jus gillá veahkaválddi ja seksuála illastemiid
- Imaštit, guorahallat ja hábmet gažaldagaid, ja čatnat daid iežas dahje earáid vásáhusaide
- Háleštit dan birra maid olmmošárvu, árvvusatnin ja gierdevašvuohta mearkkašit, ja maid dat mearkkašit dasa mo mii eallit ovttas
Har du noe på hjertet?
Alt materiellet i Kunnskapsportalen blir fortløpende vurdert og oppdatert. Dersom du har spørsmål eller kommentarer til noe av innholdet, ta kontakt, gi oss beskjed eller still spørsmål, så ser vi på saken.